Pärast peaaegu kaks aastat kestnud läbirääkimisi kiitis Euroopa Parlament pärast hääletamist ametlikult heaks EL -i süsinikupiiri regulatsioonimehhanismi (CBAM). See tähendab, et maailma esimene süsiniku impordimaks rakendatakse ja CBAM -i seaduse eelnõu jõustub 2026. aastal.
Hiina seisab silmitsi uue kaubanduse protektsionismi vooruga
Globaalse finantskriisi mõjul on tekkinud uus kaubanduse protektsionismi voor ja Hiina on maailma suurima eksportijana sügavalt mõjutatud.
Kui Euroopa ja Ameerika riigid laenavad kliima- ja keskkonnaprobleeme ning kehtestab „süsinikutariifid”, seisab Hiina silmitsi uue kaubanduse protektsionismi vooruga. Kuna rahvusvaheliselt puudub ühtne süsinikuheite standard, siis kui sellised riigid nagu Euroopa ja Ameerika kehtestavad „süsinikutariifid” ja rakendavad süsinikustandardeid, mis on nende endi huvides, võivad teised riigid kehtestada ka nende enda standarditele „süsinikutariifid”, mis käivitab paratamatult kaubandussõda.
Hiina suure energiatarbega eksporditoodetest saavad süsinikutariifid
Praegu on riigid, kes soovivad kehtestada “süsinikutariifid”, peamiselt arenenud riigid nagu Euroopa ja Ameerika ning Hiina eksport Euroopasse ja Ameerikasse pole mitte ainult suured kvantiteeti, vaid koonduvad ka suure energiatarbimisega toodetesse.
2008. aastal olid Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopa Liidus peamiselt mehaanilised ja elektritooted, mööbel, mänguasjad, tekstiilid ja tooraine, mille kogueksport oli vastavalt 225,45 miljardit dollarit ja 243,1 miljardit dollarit, moodustades 66,8% ja 67,3% Hiina kogu ekspordist Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liiduga.
Need eksporditooted on enamasti suure energiatarbimisega, suure süsinikusisaldusega ja madala lisandväärtusega tooted, millele on kerge süsinikutariifid. Maailmapanga uuringuaruande kohaselt võib Hiina töötleva töötleva töötleva tööstuse korral rahvusvahelisel turul olla keskmine tariif 26%, mis põhjustab ekspordile orienteeritud ettevõtete kulusid ja ekspordimahu võimalikku 21% -list langust.
Kas süsinikutariifid mõjutavad tekstiilitööstust?
Süsinikutariifid hõlmavad terase, alumiiniumi, tsemendi, väetiste, elektri ja vesiniku impordi ning nende mõju erinevatele tööstusharudele ei saa üldistada. Süsinikutariifid ei mõjuta tekstiilitööstust otseselt.
Kas süsinikutariifid ulatuvad tulevikus tekstiilidele?
Seda tuleks vaadelda süsinikutariifide poliitilisest vaatenurgast. Euroopa Liidus süsinikutariifide rakendamise põhjuseks on „süsiniku leke” - viidates ELi ettevõtetele, kes ületavad tootmist suhteliselt lahtiste heitkoguste vähendamise meetmetega riikidesse (st tööstusliku ümberpaigutamisega), et vältida ELis kõrge süsiniku heitkoguste kulusid. Seega keskenduvad süsinikutariifid põhimõtteliselt ainult tööstusele, millel on „süsiniku leke”, nimelt need, mis on „energiamahukad ja kaubavahetuse paljastatud (EITE)”.
Milliste tööstusharude ohus on „süsiniku leke”, on Euroopa Komisjonil ametlik nimekiri, mis sisaldab praegu 63 majandustegevust või toodet, sealhulgas järgmised tekstiiliga seotud kirjed: “Tekstiili kiudude ettevalmistamine ja ketramine”, “Mittekootud kangaste valmistamine ja nende toodete valmistamine, välja arvatud rõivaste valmistamine”, “inimtehtud kiudude valmistamine” ja inimtekstide kangas ”.
Võrreldes selliste tööstusharudega nagu terase, tsement, keraamika ja nafta rafineerimine, ei ole tekstiil kõrge heitkogusega tööstus. Isegi kui süsinikutariifide ulatus laieneb tulevikus, mõjutab see ainult kiude ja kangaid ning see on suure tõenäosusega tööstusharude taga nagu nafta rafineerimine, keraamika ja paberi valmistamine.
Vähemalt esimestel aastatel enne süsinikutariifide rakendamist ei mõjuta seda tekstiilitööstust otseselt. Kuid see ei tähenda, et tekstiilieksport ei puutu Euroopa Liidu roheliste tõketega kokku. Tekstiilitööstus peaks tähelepanu pöörama erinevatele meetmetele, mida EL välja töötas oma ringmajanduse tegevuskava alusel, eriti jätkusuutliku ja ringikujulise tekstiilistrateegia alusel. See näitab, et tulevikus peavad EL -i turule sisenevad tekstiilid ületama rohelise läve.
Postiaeg: 16.-16.-2012