Euroopa Liit on Hiina tekstiilitööstuse üks olulisi ekspordituru. Hiina tekstiil- ja rõivaekspordi osakaal ELis kogu tööstusele jõudis 2009. aastal maksimaalselt 21,6%, ületades Ameerika Ühendriigid mastaabis. Pärast seda vähenes ELi osakaal Hiina tekstiili- ja rõivaekspordil järk -järgult, kuni ASEAN ületas selle 2021. aastal ja see osa oli langenud 14,4% -ni 2022. aastal. Alates 2023. aastast on Hiina tekstiilide ja rõivaste ulatus Euroopa Liidule jätkuvalt vähenenud. Hiina tolliandmete kohaselt ulatus Hiina tekstiili- ja rõivaste eksport EL-i jaanuarist aprillini 10,7 miljardit USA dollarit, mis on aastataguse langus 20,5%, ja ekspordi osakaal kogu tööstuses on vähenenud 11,5%-ni.
Suurbritannia oli kunagi EL -i turu oluline komponent ja lõpetas Brexiti ametlikult 2020. aasta lõpuks. Pärast Brexiti Brexiti on ELi kogu tekstiili- ja rõivaste import kahanenud umbes 15%. Aastal 2022 oli Hiina tekstiil ja rõivaste eksport Ühendkuningriiki kokku 7,63 miljardit dollarit. Jaanuarist 2023 aprillini oli Hiina tekstiili- ja rõivaste eksport Ühendkuningriiki 1,82 miljardit USA dollarit, mis on aastataguse langus 13,4%.
Alates sellest aastast on Hiina tekstiilitööstuse eksport ELis ja Inglise turuturule vähenenud, mis on tihedalt seotud selle makromajandusliku suundumuse ja impordi hanke mustriga.
Tarbimiskeskkonna analüüs
Valuuta intressimäärasid on tõstatatud mitu korda, süvendades majanduslikku nõrkust, mille tulemuseks on halva isiku sissetulekute kasv ja ebastabiilne tarbijabaas.
Alates 2023. aastast on Euroopa keskpank tõstnud intressimäärasid kolm korda ja võrdlusaluse intressimäär on kasvanud 3% -lt 3,75% -ni, mis on oluliselt suurem kui intressimäärade poliitika 2022. aasta keskel; Inglismaa pank on sel aastal tõstnud ka intressimäärasid kaks korda, võrreldes intressimäär tõuseb 4,5%-ni, mõlemad jõuavad kõrgeimasse tasemeni alates 2008. aasta rahvusvahelisest finantskriisist. Intressimäärade tõus suurendab laenukulusid, piirates investeeringute ja tarbimise taastumist, põhjustades majanduslikku nõrkust ja aeglustumist isikliku sissetuleku kasvu. 2023. aasta esimeses kvartalis vähenes Saksamaa SKP aastaga võrreldes 0,2%, samal ajal kui Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa SKP kasvas vastavalt aastaga ainult 0,2% ja 0,9%. Kasvutempo vähenes 4,3, 10,4 ja 3,6 protsendipunkti võrra eelmise aasta sama perioodiga. Esimeses kvartalis kasvas saksa leibkondade ühekordselt kasutatav sissetulek 4,7% aastaga, Briti töötajate nominaalne palk kasvas aastaga 5,2%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4 ja 3,7 protsendipunkti ning Prantsuse leibkondade tegelik ostujõud vähenes 0,4% kuu võrra kuu. Lisaks langes Briti Asadali supermarketite keti raporti kohaselt 80% Briti leibkondade kasutatavast sissetulekust mais ja 40% Briti leibkondadest sattus negatiivse sissetuleku olukorda. Tegelikust sissetulekust ei piisa arvete tasumiseks ja vajaduste tarbimiseks.
Üldine hind on kõrge ning rõiva- ja rõivatoodete tarbijahinnad kõikuvad ja tõusevad, nõrgendades tegelikku ostujõudu.
Sellised tegurid nagu likviidsus ja tarnepuudus on Euroopa riigid alates 2022. aastast üldiselt seisnud silmitsi tõsise inflatsioonisurvega. Ehkki eurotsoon ja Ühendkuningriik on alates 2022. aastast intressimäärasid sageli tõstnud, et ohjeldada hinnatõusu, on ELi ja Ühendkuningriigi inflatsioonimäär oma kõrgpunktist 2022 kuni 7% kuni 2% -ni. Kõrged hinnad on elukalliduse märkimisväärselt suurendanud ja ohjeldanud tarbijate nõudluse kasvu. 2023. aasta esimeses kvartalis vähenes saksa leibkondade lõpptarbimine aastaga 1%, samas kui Briti leibkondade tegelikud tarbimiskulud ei suurenenud; Prantsuse leibkondade lõpptarbimine vähenes kuus 0,1%, samas kui isikliku tarbimise kogus pärast hinnafaktorite väljajätmist vähenes kuus 0,6%.
Riietuse tarbimise hindade seisukohast ei langenud Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik mitte ainult inflatsioonisurve leevendamisega järk -järgult, vaid näitas ka kõikuvat tõusuterenti. Leibkonna halva sissetuleku kasvu taustal on kõrgetel hindadel rõivaste tarbimisele oluline pärssiv mõju. 2023. aasta esimeses kvartalis suurenesid majapidamisrõivaste ja jalatsite tarbimise kulud Saksamaal aastatagusega 0,9%, samas kui Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis vähenesid leibkonna rõivaste ja jalatsite tarbimise kulud 0,4% ja 3,8%, kasvutempo langes vastavalt 48,4, 6,2 ja 27,4 protsendipunkti võrreldes sama perioodiga. 2023. aasta märtsis vähenes Prantsusmaal rõivastega seotud toodete jaemüük 0,1%, samal ajal kui aprillis vähenes Saksamaa rõivastega seotud toodete jaemüük 8,7% aastaga; Esimese nelja kuu jooksul kasvas Ühendkuningriigi rõivastega seotud toodete jaemüük aastaga 13,4%, aeglustades 45,3 protsendipunkti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui hinnatõus on välistatud, on tegelik jaemüük põhimõtteliselt null kasv.
Impordi olukorra analüüs
Praegu on tekstiilide ja rõivaste impordimaht ELis suurenenud, samal ajal kui väline import on vähenenud.
ELi tekstiili- ja rõivatoodete tarbimisturu on suhteliselt suur ning ELi sõltumatu pakkumise järkjärgulise vähendamise tekstiili- ja rõivaste järkjärgulise vähendamise tõttu on väline import EL -i jaoks oluline viis tarbijate nõudluse rahuldamiseks. 1999. aastal oli välise impordi osakaal ELi tekstiili ja rõivaste impordisse vähem kui poole, ainult 41,8%. Sellest ajast alates on see osa aastast aasta -aastalt kasvanud, üle 50%, kuni see langeb 2021. aastal taas alla 50% -ni. Alates 2016. aastast on EL importinud igal aastal väljastpoolt üle 100 miljardi dollari väärtuses tekstiile ja rõivaid, mille impordi väärtus 2022. aastal on 153,9 miljardit dollarit.
Alates 2023. aastast on nõudlus imporditud tekstiilide ja rõivaste järele väljastpoolt ELi vähenenud, samas kui sisekaubandus on säilitanud kasvu. Esimeses kvartalis imporditi väljastpoolt kokku 33 miljardit USA dollarit, mis on aastaga võrreldes 7,9%ja selle osakaal on vähenenud 46,8%-ni; Tekstiilide ja rõivaste impordi väärtus ELis oli 37,5 miljardit USA dollarit, mis on 6,9% -line võrreldes aastatagusega. Riigist riiklikust vaatenurgast importisid Saksamaa ja Prantsusmaa esimeses kvartalis EL-ist tekstiili ja rõivaid vastavalt 3,7% ja 10,3%, samas kui tekstiilide ja rõivaste import ELi väljastpoolt vähenes vastavalt 0,3% ja 9,9% aastaga.
Ühendkuningriigi Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivaimpordi langus on oluliselt väiksem kui import väljastpoolt EList.
Suurbritannia tekstiilide ja rõivaste import on peamiselt kauplemine ELi välisküljega. Aastal 2022 importis Ühendkuningriik kokku 27,61 miljardit naela tekstiili ja rõivaid, millest EList imporditi ainult 32% ja 68% imporditi väljastpoolt EL -i, pisut madalam kui 2010. aastal 70,5% tipp.
Jaanuarist 2023 aprillini importis Ühendkuningriik kokku 7,16 miljardit naela tekstiile ja rõivaid, millest EL-ist imporditud tekstiili ja rõivaste kogus vähenes 4,7% -liselt aastatagusega, väljastpoolt ELi imporditud tekstiilide ja rõivaste summa vähenes 14,5% -lise võrra aastas aastas.
Viimastel aastatel on Hiina osakaal ELis ja Ühendkuningriigi tekstiili- ja rõivaste impordi turgudel aasta -aastalt vähenenud.
Enne 2020. aastat jõudis Hiina osakaal EL-i tekstiili- ja rõivaste impordi turule 2010. aastal 42,5% -ni ning on aasta-aastalt vähenenud, langedes 2019. aastal 31,1% -ni. Covid-19 puhang põhjustas Euroopa liidu maskide, kaitserõivaste ja muude toodete nõudluse kiire kasvu. Epideemia ennetusmaterjalide massiline import tõstis Hiina osa ELi tekstiil- ja rõivaste impordi turul kõrgele 42,7%-ni. Kuid kuna sellest ajast, kuna nõudlus epideemiliste ennetusmaterjalide järele on oma haripunktist langenud ja rahvusvaheline kaubanduskeskkond on muutunud üha keerukamaks, on Hiina poolt Euroopa Liidus eksporditud tekstiilide ja rõivaste turuosa tagasi languse trajektoorile jõudnud, ulatudes 2022. aastal 32,3% -ni. Kuigi Hiina turuosa on vähenenud, on kõige olulisem Lõuna -Asiani riiki, nagu Banglades, India, mis. 2010. aastal moodustasid kolme Lõuna -Aasia riigi tekstiili- ja rõivatooted ELi imporditurust vaid 18,5% ja see osakaal 2022. aastal kasvas 26,7% -ni.
Kuna Ameerika Ühendriikides jõustus nn Xinjiangiga seotud toiming, on Hiina tekstiilitööstuse väliskaubanduse keskkond muutunud keerukamaks ja raskemaks. 2022. aasta septembris võttis Euroopa Komisjon vastu niinimetatud sunniviisilise töökeeldi eelnõu, soovitades EL-il võtta meetmeid, et keelata sundtööjõu kaudu toodetud toodete kasutamine EL-i turul. Ehkki EL ei ole veel eelnõu edusammudest ja jõustumiskuupäevast teatanud, on paljud ostjad riskide vältimiseks kohandanud ja vähendanud oma otsest impordi skaalat, ajendades Hiina tekstiilte ettevõteid kaudselt suurendama välismaal tootmisvõimsust, mõjutades Hiina tekstiilide ja rõivaste otsest ekspordiskaalat.
Jaanuarist 2023 aprillini oli Hiina turuosa imporditud tekstiilides ja Euroopa Liidu rõivastuses vaid 26,9%, mis on 4,1 protsendipunkti langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja kolme Lõuna -Aasia riigi osakaal ületas 2,3 protsendipunkti. Riiklikust vaatenurgast on Hiina osa Prantsusmaa ja Saksamaa, Euroopa Liidu peamiste liikmesriikide tekstiil- ja rõivaste impordi turgudel vähenenud ning sama suundumust on ka tema osa Ühendkuningriigi imporditurul näidanud. Jaanuarist aprillini 2023 oli Hiina eksporditud tekstiilide ja rõivaste osakaal Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia imporditurgudel vastavalt 27,5%, 23,5%ja 26,6%, langus 4,6, 4,6 ja 4,1 protsendipunkti võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal.
Postiaeg:-19. juuli 20123